VeniVidiVici

Üllatav trend: õppelaenu kasutatakse kasiinomängude mängimiseks

Kuna Eestis tohib seaduse järgi tegeleda hasartmängude nagu spordiennustuste tegemisega juba 18-aastaselt ning muude kasiinomängudega alates 21-aastaselt, võivad paljud noored sattuda ühe tõsise probleemi kimpu: hasartmängusõltuvusse.

Kui Eestis on online kasiinod üsna populaarsed ning hasartmänguprobleemid aktuaalsed, siis Suurbritannias on tekkinud eriti tõsine probleem noortega, kes mängivad maha oma õppelaenu raha. Õpilased on öelnud, kuidas neil tekkis nö hasart sisse sellest hetkest, kui nende pangakontole laekus suur rahasumma ning kohe ei osanudki sellega midagi peale hakata.

Portaal nimega Save the Student tegi lausa uuringu, mille kohaselt olevat 20% ülikooliõpilastest tegelenud hasartmängudega raha teenimise eesmärgil.

Probleem on muutunud aga seda tõsisemaks kuivõrd noored võtavad õppelaenu, kuid ei rakenda võetud laenu sugugi õppekulude katmiseks. Ajaleht The Guardian kirjutas, kuidas üks endine õpilane kaotas vaid ühe tunni jooksul kaheksa tuhat naela. Õppur võttis suure summa oma õppelaenust selleks, et teha panuseid ja teenida niiviisi raha.

Mis veelgi hullem, ta rääkis, kuidas ühekordsest kogemusest tekkis tõsine probleem: samal ajal, kui ta kursusekaaslased olid raamatukogus, oli tema kihlveokorraldajate juures.

Hinnanguliselt on Suurbritannias lausa 127 000 noort inimest, kellel on hasartmängusõltuvusn ning mis veelgi hullem: paljudel neist tekivad sügavamad probleemid nagu näiteks mõnuainete sõltuvused.

Kõik see on pannud ametiasutusi mõtlema sellele, kuidas jõuda hasartmänguteemaga ka üliõpilasteni ning õpetada neile paremaid tegutsemisviise. Ülikoolid on aina rohkem teadlikud sellest, et noored, kes on äsja vanematekodust lahkunud ja alustavad tasapisi iseseisvat elu, võivad olla pimestatud “kiire raha” olemusest ning seega on vaja ka ülikoolitasandil tuge anda.

On ka tõdetud, et inimestel on vaja rohkem teadmisi ja haridust selle osas, kuidas tunda ära hasartmänguprobleeme. Üldine konsensus on hetkel niikaugel, et loodakse programme, mis õpetaksid nii ametnikke kui ka õpilasi hasartmängude teemal ning õpetaksid, kuidas paremini anda tuge neile, kes vajavad abi.

Kõige olulisem põhimõte, mida tuleb noortele sisendada, on lihtne: hasartmängud ei ole viis raha teenimiseks, vaid need on mõeldud üksnes ja ainult meelelahutuseks. Hasartmängudega ei ole võimalik raha teenida ega võlgu klaarida ning kindlasti ei tohiks kasutada oma õppelaenu selleks, et finantseerida mänguharjumusi. Õppelaen on mõeldud üksnes õpingute rahastamiseks ning olgugi, et Eestis pole õppelaenu suurus eriti kõrge, ei tasuks seda summat võtta nii kergelt.

Kui noored mõistavad juba eos seda põhimõtet, ei ole tarvis ka Eestis muretseda seepärast, et hasartmänge võivad harrastada ka noored. Haridus on kõige alus – on aeg panna oma tähelepanu ka sellistesse probleemvaldkondadesse ning tuua ülikoolide tähelepanu alla hasartmänguteema, vältimaks, et noored õppurid satuvad probleemidesse.