VeniVidiVici

Kas ülikooli minemisel on mõtet?

Olid ajad, kui absoluutselt iga keskkoolilõpetaja soovis ainult ühte: saada sisse kõrgkooli ning minna omandama kõrgharidust. Tänase päevani hinnatakse Eestis kõrgharidust kõrgelt, kuid aina rohkem noori on hakkanud mõtlema eksistensiaalsele küsimusele: miks üldse ülikooli minna ja kas sellel on mõtet? Maailm on muutunud ning paljud noored on hakkanud kahtlema ülikoolihariduse vajalikkusel.

Kui sinulgi on keerlemas peas taolised küsimused, võivad need alljärgnevad põhjused aga sind veenda kõrghariduse vajalikkuses.

1. See avab sulle rohkem uksi

Tänapäeval pole mingi probleem leida hea töö ka ilma kõrghariduseta – selles pole küsimuski. Kõrghariduse puudumine ei tähenda kohe kindlasti seda, et poleks võimalik tõusta karjääriredelil ning saavutada suurepäraseid tulemusi.

Kõrgharidus annab aga ühe eelise, mida ei pruugi olla väga paljudel teistel. Kui sa kandideerid töökohale ning sul on võrdväärsed kogemused teise kandidaadiga, kuid sul on kõrgharidus ning teisel kandidaadil mitte, on väga reaalne, et sind eelistatakse juba ainuüksi hariduse tõttu. Kõrgharidus on nagu kõrgem tiitel, mis tagab, et sul on üks eelis, mis võib sulle igal pool avada rohkem võimalusi.

2. See ei maksa midagi

Eesti on üks vähestest riikidest, kus saab õppida pea kõiki erialasid täiesti tasuta. Kuigi sellega käivad kaasas mõned piirangud ja tingimused, ei saa seda kaugeltki võrrelda Ameerikaga, kus enamus üliõpilasi matavad end kümnete tuhandete dollarite suuruste võlakoormate alla enne, kui nad lõpetavad õpingud. Kuna haridust saab omandada tasuta, siis miks mitte kasutada võimalust?

3. Sa saad õppida midagi huvitavat, mille vastu sa tunned huvi

Keskhariduse omandamisel võib tekkida tunne, et kooliskäimine ja õppimine on kõige tüütum asi kogu maailmas. Ülikoolis on aga asjad hoopis teistmoodi, kuna sa saad reaalselt õppida asju, mis pakuvad sulle huvi. Sul on võimalik valida põnevaid vabaaineid ning muidugi saad valida oma eriala välja vastavalt oma huvidele. Kõrghariduse omandamine ei tekita “kohustuse” tunnet, kuna sa saad ise valida, mida õpid.

4. Haridus jääb sinuga terveks eluks

Mõned õppurid võivad karta, et kui nad valivad eriala ning pühendavad end mitmeks aastaks õpingutele, tähendab see, et nad on terveks eluks endale teatud raja ette pannud.

Asju ei tasuks aga võtta nii tõsiselt: kes ütles, et sa pead kindlasti pärast õpingute lõpetamist asuma tööle sellele erialale? Sa võid vabalt õppida näiteks raamatupidamist, aga see ei tähenda, et peaksid hakkama raamatupidajaks – võib-olla tahad hoopis luua oma ettevõtte ja saad tänu oma haridusele ise ajada ettevõtte raamatupidamist.

Kui oled omandanud hariduse, on sul lihtsalt veel üks võimalik valik, mida elus ette võtta. Keegi ei saa kunagi haridust sinult ära võtta: see on ja jääb sinuga ning sa võid sellega midagi hiljem peale hakata, aga keegi ei käse seda teha. See on lihtsalt üks võimalik uks, mida kasutada oma elus.

5. Ülikooli minemine lükkab asju natuke edasi

Pärast gümnaasiumi lõpetamist tekib noortel raske hetk, mil tuleb otsustada, mida edasi teha. Kogu aususe juures aga tuleb tõdeda, et enamik 18-aastaseid ei tea kohe kindlasti, mida nad soovivad edasi teha. 3 aastat ehk bakalaureusekraadi omandamise aeg on aga väga hea periood, mille jooksul omandada uusi kogemusi ning teha endale natuke selgemaks, mida võiks eluga peale hakata.

Sisuliselt aitab seega ülikooli minemine pisut “edasi lükata” sellele raskele küsimusele vastamist. Pealegi, mida muud sa ette võtaksid? Miks mitte sisustada paar aastat ülikooliõpingutega – võita on sellest väga palju.

6. Sa tutvud uute inimestega

Esimene päev, mil kolid ühikasse või kohtud oma kursusekaaslastega, on üks põnevamaid hetki, mida sa eales koged. Võõraste inimestega koos elamine ja teiste noortega uute kogemuste omandamine on otseses mõttes kord elus saadav kogemus. Ühikakaaslased või kursusekaaslased võivad saada sinu parimateks sõpradeks ning päris kindlasti kohtad oma õpingute ajal kümneid väga põnevaid inimesi.

7. Kõik ei olegi kinni ainult õpingutes

Kui 50% ülikoolis käimisest on tõepoolest õppimine, siis teine 50% on kõikvõimalikud muud kogemused, mis tulevad kaasa üliõpilase staatusega. Alates lahedatest pidudest kuni ühistegevuste ja õpilasühinguteni, üliõpilase staatusega käivad kaasas paljud sotsiaalsed tegevused, mida muidu kogeda ei saaks. Pealegi, üliõpilasena saad kasutada ka ägedaid sooduspakkumisi, mida muidu ei saaks! Nagu näed, siis plusse on lademetes ning miinuseid väga vähe – seega, miks mitte võtta asi ette ning minna ülikooli?!